Rühmatööd on iseenesest huvitav teha, ent samas kaasneb sellega suhteliselt palju takistusi. Üldjuhul on nendeks kõigile liikmetele sobiv ühine aeg, ühes tempos töötamine, et tähtajaks valmis oleks ning töö viimistlemine ning sellega kaasnevate mitmete paranduste saatmised edasi- tagasi. Ent samas jälle on plussiks see, et teiste grupiliikmetega saab nõu pidada ning üksteiselt on alati midagi uut õppida.
Antud ülesande täitsime filmi "Mona Lisa naeratus" põhjal. Filmi vaatasime kõik koos ning peale kahte tundi kirjutasime filmi jooksul tekkinud mõtted ja ideed paberile. Filmijärgne analüüs oli suhteliselt pikk, kuna kõikidel meist oli filmist omamoodi arusaam ja vaated.
Huvitav oli jälgida, kuidas üks inimene püüab teisi inimesi mõjutades neid edasi õppima suunata. Ent sellisel juhul jääb mõjutataval midagi jällegi õppimata. Nimelt oma valikute tegemist ning õnnestumise/ ebaõnnestumisega toimetulekut. Ühtki inimest ei saa õpetada, inimene õpib ise.
Rühmatöö sujus meil siiski suhteliselt ladusalt. Jagasime allikad ära ning igaüks tegi oma osa. Töö panime kokku ning parandused tegime ühiselt.
Ettekande väljamõtlemisega olime natuke hädas. Istusime ikka päris tükk aega enne, kui midagi välja tuli. Siiski on raske mitmel inimesel korraga ühe ideega nõustuda.
Siinkohal võibki ära märkida, et rühmatöö jooksul õppisime päris palju. Nimelt teist inimest kuulama, tema mõtteid arvesse võtma, teistega arvestama, kompromissile jõudma ning oma soove mitte nii väga peale sundima.
Loomulikult pole see meie esimene grupitöö ning neid oskusi on saadud varemi treenida, ent igas olukorras tekib erinevaid situatsioone ning sealkohal tuleb probleemid kohe lahendada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment