Kui mulle antakse valida, kas õppida ja tegutseda üksinda või grupis, valiksin kindlasti indivuaalse õppe. Seda justnimelt sellepärast, et siis on täpselt teada, mida ma teha tahan, kuidas ma seda teen ning millal ja kus ma seda teen. Mulle ei meeldi olla sõltuvuses teistest inimestest. Ent arutlused ja läbirääkimised on grupis väga olulised ja annavad palju juurde, selle vastu ma ei vaidle.
Olgem ausad, meil kõigil tuleb õppida õppima ja töötama grupis. Seda tuleb ette nii koolis kui ka edaspidi tööalaselt. Kõikjal on vaja tegutseda mitmekesi koos.
Ma pean tunnistama, et grupis õppijana olen ma suhteliselt passiivne ja algatan asju väga harva. Ma meelsamini kuulaksin, mida on teistel öelda ning jagaksin siis oma arvamust. Olen ka juba eelnevalt väitnud, et ma pole piisavalt julge ega enesekindel. Isegi siis, kui mul on küsimusi või vajan abi, pöörnud ma oma tuttavate poole, mitte ei esita grupis seda võõrastele, juhul kui see pole hädavajalik.
Ent samas ei ole ma ka teiste tööde kritiseerija ega halvustaja. Kuulan inimese arvamuse ära, mõtlen selle peale ja ütlen siis, mis mina asjast arvan. Olen kiire leidma kompromisse ja lahendusi tekkinud probleemidele. Kui minu vastu suunatakse kriitikat, siis paneb see mind oma seisukoha üle järele mõtlema. Võib- olla eksisin ma tõesti. Ent kui leian, et olen siiski õigel teel, tõstatan selle teema uuesti üles.
Samas oleneb grupis osalemise aktiivsus ka grupist, kuhu ma olen. Kui mind ümbritsevad tuttavad inimesed, kellega mul on kerge suhelda, julgen ma vabalt oma arvamust avaldada. Siis kipun vahel isegi liiga domineerima. Ent kui inimesed ümberringi on võõrad, läheb mul kaua aega enne, kui kohaneda. Tihtipeale juhtub nii, et mul see ei õnnestugi.
Olulisim areng minus, kui gruppis õppijas, võiks toimuda osalemise ja algatamise koha pealt. Julgust ja enesekindlust ning kõik on paremuse poole teel! :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment